LUULE LÄÄNE-EUROOPAS XIX sajandi II poolel SÜMBOLISM II

Presentasjon om: "LUULE LÄÄNE-EUROOPAS XIX sajandi II poolel SÜMBOLISM II"— Utskrift av presentasjonen:

1 LUULE LÄÄNE-EUROOPAS XIX sajandi II poolel SÜMBOLISM II
Suurkujud TPL 2009, 2010

2 Paul Verlaine (1844–1896) Euroopa sümbolistidest luuletajate iidol, tema lüürilist, peeni varjundeid tabavat luulelaadi hakkas matkima prantsuse ja Euroopa sümbolistide enamik. Gustave Courbet’ maal

3 PAUL VERLAINE’I LOOMINGU ERIPÄRA
Verlaine’i lüürikale on iseloomulik kergus, ihulisus, tundlikkus, melanhoolsus, lüürilisus ja meloodilisus; kõla- ja helivarjundid, mis saavad ise sümboli tähenduse; tundlik ja täpne rütm; lakoonilisus; leidub ka iroonilisi, humoristliku varjundiga ja kõnekeelseid tsitaate sisaldavaid luuletusi; Verlaine’is oli kaks alget nagu Baudelaire’iski: jumalik ja saatanlik.

4 Verlaine’i elust töötas Pariisi linnavalitsuses ametnikuna;
sidemed kirjandusringkondadega, kohvikuelu; kohtus noore neiuga, lootis, et too aitab tal deemoneid võita – püüd puhtuse poole; 1870 abiellus; idüll ei kestnud kaua: Pariisi piiramise ajal hakkas jälle jooma, a. vallandati kahtlustatuna Kommuuni toetamises; 1871. a septembris ilmus välja Arthur Rimbaud, Verlaine lasi Rimbaud’ga jalga (Inglismaaa, Belgia); 1873 tulistas joobnult Rimbaud’d ja mõisteti kaheks aastaks vanglasse; vanglas hingeline kriis; otsustas hakata heaks kristlaseks; töötas õpetajana, seejärel hakkas talupidajaks > pankrot, uus allakäik; pärast ema surma tõeline viletsus, lähedal näljasurmale.

5 Verlaine’i elust Vähehaaval sai luuletajana tuntuks, kuulutati uue luule sümboliks ja poeetide kuningaks; imetlejad käisid tänaval järel. Teda paluti loenguid pidama Inglismaale, Hollandisse, Belgiasse, telliti mälestusi, küsiti arvamust sümbolismi ja dekadentsi kohta, tema autograafide pärast tülitseti, raamatud haarati lettidelt. Selle tulemusena võis Verlaine viimaseil eluaastail lubada endale kahetoalist korterit. Suri kopsupõletikku. Matused olid rahvarohked.

6 PAUL VERLAINE’I TEOSED
LUULEKOGUD: „Saturnilised luuletused” (1866): baudelaire’lik: tundlikkus, musikaalsus; autor leiab, et on sündinud Saturni mõju all > õnnetused, kibestus; joomine > vihahood „Galantsed peod” (1869): pisut peenutsev, nostalgiline „Hea laul” (1890): põhiliselt armastusluule; „Sõnadeta romansid” (1874): pealkiri rõhutas seost muusikaga ja häälikulise kõla tähtsust; kirjutatud afääri ajal Rimbaud’ga, peetakse tugevaimaks koguks „Muiste ja äsja” (1884): ideaalipüüdlus; uue luule manifest luuletuses „Luulekunst” Proosaraamat „Neetud poeedid” (1884)

7 Verlaine’i luule laad:
tundlik; pooltoonid, varjundid tekitavad intiimsuse; kerge, õhuline, musikaalne – kõla alati sõnast olulisem; lüüriline, melanhoolne; riim on traditsioonilisest pehmem, eelkõige muljete edastamise vahend; ka lause järgib emotsiooni, musikaalsuse, mitte süntaksi reegleid. Sarnaneb impressionismiga maalikunstis.

8 Eugène Carrière’i maal, 1891, Orsay’ muuseum
Verlaine’i manifestliku luuletuse „Luulekunst” võttis sümbolistidest luuletajate noorem põlvkond oma lipukirjaks: Muusikat, muusikat enne muud! Eelista seda, mil puudub vaste, Kõike, mis hajub, mil hõljuv aste, Eelista kõnele sosinal suud. /.../ Tlk J. Semper Verlaine’i kutsuti poeetide kuningaks. Paul Verlaine

9 Paul Verlaine (Dornaci foto, Carnavalet’ muuseum Pariisis)

10 Arthur Rimbaud (1854–1891) Prantsuse luuletaja
Alustas luuletamist juba 15-aastaselt, 19. eluaastaks oli kõik oma luuletused kirjutanud ning loobus kirjatööst. Mässuline, peibutav ja mõistatuslik autor. 1872 kirjutas „Selgeltnägija kirjad”: luuletaja on selgeltnägija, kes vaatleb uusi maailmu ja kaost ning tajub sealpoolsust. Tema arvates oli luuletaja roll olla „tuletooja”. 1874 leidis, et kunst on lollus, jättis kirjutamise, elas rändurielu ega tahtnud oma loomingust midagi teada.

11 Arthur Rimbaud’ elust Mässumeelsus ja raske iseloom vastandusid ema rangele kasvatusele; õpetaja julgustas tema kirjanduslikke katsetusi; põgenes kolm korda kodust; saatis oma luuletusi tol ajal juba kuulsale Verlaine’ile; Pariis, sõprus Verlaine’iga, skandaalid; pärast skandaali Verlaine’iga tuli Pariisi tagasi, avastas, et sõbrad on ta maha jätnud ja süüdistavad teda; reisid; lõpuks oli Etioopias ühe äri teenistuses, organiseeris karavane jm; 1891 avastati jalas vähkkasvaja; teel kodumaale jõudis ta Marseille’sse, kus suri.

12 ARTHUR RIMBAUD’ LOOMING
„Selgeltnägija kirjad” (kirjutatud 1872, ilmus 1912) Kuulsaim luuletus „Purjus laev” (kirjutatud 1871, ilmus 1883) Proosaluulekogu „Hooaeg põrgus” (trükitud 1873, aga aastani 1900 peaaegu tundmatu) Luulekogu „Illuminatsioonid” (kirjutatud 1872–73, osaliselt ilmus 1886) Avalikkus sai Rimbaud’ loomingust teada alles tänu Verlaine’i „Neetud poeetidele“. Verlaine toimetas trükki ka Rimbaud’ „Illuminatsioonid“. Autor oli parasjagu Etioopias ega tundnud oma loodu vastu vähimatki huvi.

13 ARTHUR RIMBAUD’ LUULE ERIPÄRA
Rimbaud’ keelekasutus oli omas ajas vabameelne, sõnade ja väljendite tähendusi segi pillutav. Rimbaud’ poeetilises keeles on palju aistinguid: lõhnu, helisid, värve; väljenduslaad on ekspressiivne, sugestiivne, metafoorne; tugevad, pingsad nägemused, muljed; nappide vahenditega loodud vaimukirkad ebareaalsed pildid on valatud rütmikasse proosaluulesse. Poeemid on pihtimuslikud: mässulisus –Verlaine’i afäär, poeetilised eksperimendid, saatanlikkus. Sürrealistid pidasid Rimbaud’d oma eelkäijaks, tema loomingut on peetud kogu moodsa luule aluseks.

14 ARTHUR RIMBAUD’ PÕHIMÕTTEID
Rimbaud’ filosoofia: poeet = nägija, kes tungib tundmatusse, kogeb seal enneolematuid elamusi; poeesia muutub hallutsinatsiooniks; nägijaks saab meeli vabastades, mõistuse kontrollita; lihtsaim viis – narkootikumid jms; Baudelaire’i pidas esimeseks nägijaks, kuid vormi poolest liiga traditsiooniliseks. Luule = aistingute, kujundite julge üksteise kõrvale asetamine vaba assotsiatsiooni alusel, muljete üksteise kõrvale lükkimine, neid pole vaja omavahel siduda; uus luule vajas uut väljendusvormi – selleks sobis vabavärss, proosapoeem.

15 PAUL VERLAINE JA ARTHUR RIMBAUD
Henri Fantin-Latour Lauanurgas (detail) 1872/73, Orsay’ muuseum

16 Henry Fantin-Latour LAUANURGAS (1872/73), Orsay’ muuseum

17 PAUL VERLAINE JA ARTHUR RIMBAUD
Legendaarne on Verlaine’i ja Rimbaud’ keerukas ja kestev armulugu, mis sai alguse a, kui noor Rimbaud saatis tuntud luuletajale Verlaine’ile oma luuletusi. Verlaine’i elu oli täis vastuolulist hingevõitlust: ühelt poolt kristlik moraal ja armastus oma naise vastu, teisalt kustumatu kirg Rimbaud’ vastu. 1872 –1873 elasid nad boheemlastena, turgutasid sageli oma kujutlust uimastitega, kuid lõid ka oma küpseimad värsid. Verlaine tulistas (1873) armukadedushoos Rimbaud’d kätte ning pidi veetma kaks aastat vanglas. Verlaine’i ja Rimbaud’ loost on tehtud film Total Eclipse (1995), eestikeelne pealkiri „Täielik varjutus”: vt

18 Stéphane Mallarmé (1842–1898) Prantsuse luuletaja ja luuleteoreetik.
Teda mõjutas baudelaire’lik spleen ja Poe’ tõdemus, et luuletus pole mitte ainult ideaali- ihalus, vaid ka ränk töö värsi kallal. Tõlkis Poe’ loomingut. Mallermé luule peateemaks on luuletamine. Ekloog „Fauni pärastlõuna”, 1876; sellele on kirjutanud muusika Claude Debussy. Mallermé teisipäevast kirjanduslikku salongi külastasid paljud noorkirjanikud. Mallermé luule on mõjutanud kogu XX saj luulet.

19 Stéphane Mallarmé luule
Kunst ei olnud Mallarméle tegelikkuse järeleaimamine, vaid iseseisev sõltumatu sisu ja vormiga valdkond. Sõnad ei pea nimetama asju, vaid vallandama tundeid ning tekitama sümboleid ja seoseid: kujutas mitte asja v nähtust ennast, vaid mõju, mida see tekitab. Mallarmé luulekeel oli vaba süntaksiga; sõnavalikut juhtis eelkõige kõlaline sobivus; paljutähenduslikkus oli omaette eesmärk; mäng sümbolite ja seostega.

20 Eduoard Manet, Stéphane Mallarmé portree, 1876, Orsay’ muuseum

21 Vaata! „Fauni pärastlõuna“
Ballett, Fauni tantsib Rudolf Nurejev (10 min) h?feature=player_embedded&v =Ncz-D1Vf13M

22 Sümbolismi levik prantsuse keeles: Paul Valéry, Maurice Maeterlinck, Emile Verhaeren; inglise keeles: W. B. Yeats, O. Wilde, Ezra Pound, T. S. Eliot; saksa keeles: Rainer Maria Rilke; vene keeles: Valeri Brjussov, Aleksandr Blok, Andrei Belõi; eesti keeles: Friedebert Tuglas, Aleksander Tassa, Ernst Enno, Gustav Suits jne.

23 MAURICE MAETERLINCK (1862-1949)
Belgia sümbolistlik draamakirjanik ühevaatuselised nn marionettnäidendid: „Pimedad“ (1890) jt; draama „Pelléas ja Mélisande“ (1892) – maailmakuulsus; poeetiline draama „Sinilind“ (1908) – peetakse parimaks; lisaks luulet, filosoofilisi traktaate, nt „Tarkus ja saatus“ (1898) jm. Nobeli kirjanduspreemia 1911

24 Sümbolistlik draama Maeterlinck: draama ilu ei peitu kirgedes ja nende väljenduses, s.t tegevuses, vaid sõnades, õigemini selles, mis on sõnade taga, vahel, vaikimises, mis väljendab rohkem, kui sõnad suudaksid. Mida rohkem on näidendis pärisdialoogile järgnevat „teise astme dialoogi“, seda parem: „Võib öelda, et luuleteos on seda lähemal ilule ja kõrgemale tõele, mida vähem on selles tegevusega seotud ja „hingeseisundeid“ selgitavaid kõnesid ning nende asemel rohkem seda, mis valgustab hingede käsitamatut ja jätkuvat püüet oma ilu ning oma tõe poole.“ Maeterlinck järgis oma teooriat, jättes sündmustiku ja dialoogi minimaalseks, suur tähtsus on eelaimusel, pausidel, sisemonoloogil.

25 Sümbolistlikus draamas
pole tegevusel reaalset aega ega kohta, need on sümboolsed, näiteks üksik saar (= maailm), tihe mets (= (elu)ummik) jne. Samamoodi on sümboolsed tegelased ja nende omadused (pimedus = vaimne pimedus). Ainus reaalsus on sümbol, mida on võimalik mitmeti tõlgendada.

26 Maeterlincki eluvaade
Maeterlincki looming on küllaltki tumemeelne. Selles valitseb saatus inimese üle, kõike ootab surm: „Surm juhib kogu meie elu ning elul pole muud eesmärki kui surm.“ Ka armastus on surmale määratud („Pelléas ja Mélisande“). Inimene on saatuse meelevallas, ta ei saa seda ise juhtida. Inimene ja Surm, Armastus ja Saatus tõestavad vaid õnne saavutamatust. Maeterlincki draamadele on omane müstiline õhkkond, elu salapärasuse rõhutamine ja aukartus nähtamatute jõudude ees. Maeterlincki on nimetatud filosoofiks, kes nägi oma ülesannet eluõpetuse jagamises. Tema peamine sõnum võiks ehk olla see, et õnne saavutamiseks peab inimene iseenda sisse vaatama.

27 Maeterlincki “Sinilind” Moskva kunstiteatris

28 “Sinilind” 1918. a tummfilm: ?v=2ESJihzsTgg 1940: atch?v=xetEMM51eRQ 1976. a filmi treiler: ?v=S067jbA-gTY

29 RAINER MARIA RILKE (1875 - 1926) Juudi päritolu Austria kirjanik;
paistis silma filosoofilisusega, püüdis tegelikkust seletada. Olulisemad teosed: „Tundide raamat“ (1905) – Jumala-maailma-luuletaja vahekord; “Sonetid Orpheusele” (1922) – eksistentsiaalsed teemad: looja ja loodu, elu ja surm; „Duino eleegiad“ (1923) – kümme vabavärsilist traagilise alatooniga eleegiat.

30 Rilke luule Rilke sai noorelt kuulsaks ja mõjutas paljusid noori luuletajaid. Filosoofiline, mõtteluule; teemad: inimene ja jumal, sh jumala–poeedi – maailma suhe; elu ja surm; looming ja looja. Hilisem luule on pessimistlik, inimesel on maailmas paha, maailm on kuri. Sellele saab vastu sisemise vaimsusega.

31 Allikad Talvet, Jüri. Maailmakirjandus 2. Koolibri. Tallinn, 1999.
Aunin, Tiina; Listra, Lore; Mattisen, Heli. Väike maailmakirjanike leksikon. Virgela, 1999 A. Oidsalu ülikooliaegsed konspektid, mis on kirjutatud Toomas Liivi loenguis. Wikipedia artiklid Interneti-avarused